Arhitektuurivõistluse programm määras ehitise otstarbe – anda adekvaatset informatsiooni Eesti lähimineviku okupatsioonirežiimide kohta, jäädvustada hukkunute mälestus memoriaalina ning võimaldada ka väiksemate seminaride läbiviimist.
Muuseum asub vanalinna ümbritsevas bastionivööndis. Krunt tühjakspommitatud tänavanurgal on vastuoluline. Muuseumi maht on tagasihoidlik, hoone ülesehitus avaldub üheainsa katkestusteta liikumisena – läbi erinevate, kuid alati helge muljega ruumiosade.
Muuseumi sisenemine toimub läbi väikese kasesaluga eesõue (memoriaali). Õu moodustab skvääri linna ja muuseumi vahele. Memoriaalis kasvavad puud toovad muuseumisse erinevad valgused, tuule, vihma ja päevade muutuva rütmi. Tuules liikuvate puulehtede varjud peaksid õhtuti proijtseeruma maja otsmistele klaasseintele. Arhitektuuris on keskpunkti ja sümboleid teadlikult välditud. Muuseumi habras keskkond on teadlikus kontrastis senise lähiajaloo esitusviisiga. Arhitektuurse põhikontseptsiooni juurde kuuluv õhtune valgustus on seni teostamata.
Kuigi vaheseinad peaaegu puuduvad ei näe kogu maja sisemust ja ruumijärgnevusi kohe esimese hetkega ära. Erinevad funktsioonid kohtuvad ja segunavad – teravad piirid selles majas puuduvad. Ruumikogemuse mitmeplaanilisus on saavutatud ruumi muutuva kõrgusega.
Asukoht: Tallinn, Toompea tn.8
Tellija: Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus
Projekt: 2001-2002
Valmimisaeg: 2003
Arhitektid: Indrek Peil, Siiri Vallner (Tomomi Hayashi, Toomas Kuslap) Head Arhitektid OÜ
Konstruktor: ESP, Teinos
Üldpind (netopind): – 1670m²