Kadrioru pargi oranžerii

Hortus conclusus/ hortus interactivus. Orangerii välisperimeeter on kujundatud interaktiivse piirdeaiana, mis esmapilgul meenutab tavalist planku. Aed on transformeeritav ja sellel on keskne roll näitamise/ mittenäitamise orkestreerimises.

Suletud olekus võib läbi aia sõredate osade näha üksikuid fragmente sees toimuvast ja kogu kompleks jääb pargis tagasihoidlikuks või isegi märkamatuks. Aeda erinevalt avades võib orangeriid muuta külastajatele kutsuvaks või eksponeerida valitud osasid hoones toimuvast. Kuid ka avatud olekus säilitab orangerii alati midagi oma salapärast ning hortus conclususele viitavast iseloomust.

Hoone jaguneb mõtteliselt kaheks - külastajatele avatud ja suletud pooleks. Mõlemal osal on oma väike õu, mille ümber tegevused organiseeruvad.

Avaliku osa sissepääs on Luigetiigi poolt, Kastellaani majade poolsest otsast. See tõstab esile ajaloolise kompleksi ning rõhutab orangerii funktsiooni järjepidevust. Sissepääs toimub läbi lehtla taolise eesõue. Tulevikus võib selle ühendada Kastellaani kompleksi hooviga ühte sidusasse tervikusse. Avatud ja suletud osa vahele jääb keskne majandusõu, mis on piisavalt avar nii manööverdamiseks kui suuremate tööde tegemiseks.

Järgitud on väljakujunenud paigutust, kus põhjakülg on suletum ja hoonemahud avanevad maksimaalselt lõunapäikese suunas.Kasvuhoonel on jäetud vabaks kogu kagu-lõunakülg (majandusõu), et igal aastaajal maksimaalselt päikest püüda.

Majandus- ja eesõue ilmestavad raamkonstruktsioonid, mille eesmärk on pakkuda ka varju.

Hoone liigendus loob sujuva ülemineku pargi ja siseruumi vahel. Kui kompleks on avatud, siis on piir väli- ja siseruumi vahel pehme, peaaegu märkamatu - park > eesõu/ lehtla > talveaed > siseruum. Samal järk-järgulisel moel võib toimuda ka üleminek naturaalse kliimaga ruumidest kontrollitud sisekliimaga ruumideks.

Asukoht: Kadrioru park, L.Koidula 34
Tellija: Tallinna Linnaplaneerimise Amet
Arhitektuurikonkurss: II…III preemia, 2018

Arhitektid: Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke, Kristi Merilo, Karolina Tatar, Špela Ščančar

Hoone netopind: ca 2 000m2

Eesmärgiks on välja tuua orangerii funktsioonide pragmaatiline ilu ja luua kohene äratuntav seos seestoimuvaga. Koha väärtuseks on selle funktsiooni ajalooline järjepidevus.

Hoone on liigendatud vastavalt tegevuse iseloomule võimalikult lihtsal ja otsekohesel moel. Traditsioonilistele elementidele – piirdeaed, kasvuhoone, varjualune, töökoda – on antud uus kaasaegne nägu, samas säilitades nende äratuntavus.